Resertifitseerimine

Kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise üheks eelduseks on teenuse osutaja pädevus.

Tervishoiutöötajana peavad tegutsema ainult need inimesed, kellel on olemas teenuse
osutamiseks vajalikud teadmised ja oskused, st nende teadmised ja oskused peavad vastama teatud standarditele, mis on vajalikud kutse- ja erialal tegutsemiseks.
Kuni 2002. aastani rakendati Eestis nii arstide kui ka õdede pädevuse hindamiseks
riiklikku atesteerimist vastavalt EV Tervishoiuministeeriumi ja EV Sotsiaalministeeriumi
käskkirjadele. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (vastu võetud 09.05.2001) muutis nimetatud käskkirjad kehtetuks ning tervishoiutöötajana praktiseerimise õigus saadakse pärast registreerimisprotseduuri läbimist Tervishoiuametis. Tervishoiutöötajana töötamise õiguse võib inimeselt võtta ära ainult vastava kohtuotsuse alusel. Seadus ei näe ette süsteemi tervishoiutöötajate pädevuse perioodiliseks hindamiseks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuete määruse kohaselt on tervishoiuteenuste osutajate pädevuse hindamine jäetud kutse- ja erialaühenduste ülesandeks (Sotsiaalministri 20. detsembri 2001. aasta määrus nr 144: tervishoiutöötajate kutse- ja erialaühenduste ülesandeks töötada välja tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate pädevuse nõuded ja hinnata perioodiliselt tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate vastavust pädevuse nõuetele.

REUMATOLOOGIDE RESERTIFITSEERIMISE JUHEND  

  1. Reumatoloogi esmane sertifitseerimine toimub reumatoloogia residentuuri lõpueksami sooritamisega ja kandmisega Tervishoiuameti erialaarstide registrisse.
  2. Vastavalt EV sotsiaalministri 20. detsembri 2001.a. määrusele nr. 144 ja 13. detsembri 2004.a. määrusele nr. 128 tervishoiuteenuste kvaliteedist on eriarstide pädevuse hindamise kohustus erialaseltsidel, kes peavad moodustama vastava eriala pädevus- ehk resertifitseerimiskomisjoni ja välja töötama pädevuse nõuded.
  3. Eesti Reumatoloogide Seltsi (ERS) pädevus- ehk resertifitseerimiskomisjoniks on ERS. Juhatuse koosolekust peab osa võtma vähemalt 4 liiget 7-st. Vastavalt põhikirjale on juhatus valitud 4 aastaks.
  4. ERS juhatus väljastab resertifitseeritule pädevussertifikaadi, millega tõendab, et antud arst on pädev töötama reumatoloogina.
  5. Pädevussertifikaat kehtib 5 aastat. Resertifitseerimine toimub iga 5 aasta möödudes. Resertifitseerimine on tegevreumatoloogidele kohustuslik.
  6. Resertifitseerimine toimub esitatud dokumentide alusel. Vaid erandina on vajalik resertifiseeritava enda kohalolek.
  7. Erialapädevuse hindamisel on aluseks arsti töökogemus ja läbitud täiendkoolitus. Probleemsetel ja vaieldavatel juhtudel palub komisjon arsti pädevuse kohta hinnangut kõrge kvalifikatsiooniga reumatoloogi(de) poolt, kes ei ole komisjoni koosseisus, kelle määrab komisjon ja kes jääb resertifitseeritava jaoks anonüümseks.
  8. Erialapädevuse hindamine on seltsi liikmetele tasuta, mitteliikmele 130 EUR. Tasu tuleb kanda eelnevalt ERS arveldusarvele nr. 1120123497 Swedpangas märkusega “resertifitseerimine”.
  9. Pädevuse taastamine. Kui arst on viibinud reumatoloogi tööst eemal enam kui 5 aastat, on ta tõenäoliselt kaotanud erialase pädevuse ning sertifikaadi saamiseks tuleb tal see taastada. Erialapädevuse taastamiseks peab reumatoloog läbima teoreetilise täiendõppe (täienduskursused vähemalt 20 tundi/punkti), stazeerima töökohal reumatoloogia osakonnas 480 tunni (3 kuud) ulatuses ja esitama juhendaja kirjaliku hinnangu stazeerimise kohta ning sooritama erialaeksami residentuuri lõpukomisjoni ees.
  10. Täiendõpe. Resertifitseerimiseks ja erialase pädevuse tõestamiseks on vajalik 5 aasta jooksul koguda 300 täienduspunkti.
  11. Võimalused täienduspunktide saamiseks:

Osalemine lektorina tervishoiutöötajate koolitusel 1 tund = 5 punkti
Osalemine lektorina (arstide) täienduskoolitusel 1 tund = 10 punkti
Osalemine lektorina tervishoiutöötajate koolitusel 1 tund = 5 punkti  
Osalemine lektorina elanikkonna tervishoiualasel koolitusel 1 tund = 3 punkti

Stazeerimine töökohal (e täiendusel viibimine) 1 näd = 40 t = 20 punkti
Konverentsist osavõtt 1 tund = 1 punkt (näit. 2 päeva = 16 t = 16 punkti)
Suuline konverentsi ettekanne = 30 punkti
Stendiettekanne konverentsil = 20 punkti
Artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas* 200 punkti
Artikkel Eesti Arstis* 100 punkti
Artikkel ajakirjades (v.a. Eesti Arst) 20 punkti
Õppevahendi koostamine ja avaldamine trükis =100 punkti
Infomaterjali koostamine =20 punkti
Monograafia* 300 punkti
Doktoriväitekiri (kaitstud) =300 punkti
Osalemine üleriigiliste tegevusjuhiste / õigusaktide väljatöötamisel (kui juhis valminud) =50 punkti
*kui mitu autorit, siis jagada punktide arv vastavalt proportsionaalselt. Arvesse võetakse ka rahvusvahelised CME (Continuous Medical Education) täienduspunktid.

Täienduskoolituse kvaliteeti hindab pädevuskomisjon. Praktilist töökogemust hinnatakse 5 viimase aasta tööaruannete põhjal, mis on kinnitatud arsti vahetu ülemuse poolt.
Dokumentatsioon. Resertifitseerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
Avaldus reumatoloogia eriala pädevuskomisjonile.
Elulookirjeldus (CV).
Registreerimistunnistuse koopia.
Tööaruanne.
Täienduskoolituse aruanne.
Dokumentide blanketid on saadaval ERS koduleheküljel.
Resertifitseerimise protseduur: resertifitseerimist taotlev arst täidab nõutavad dokumendid ja saadab need ERS sekretärile. ERS juhatuse poolt kokku kutsutud resertifitseerimise komisjon vaatab ühe kuu jooksul dokumendid läbi või võtab arstiga ühenduse. Positiivse otsuse puhul väljastab arstile pädevussertifikaadi. Resertifitseerimine registreeritakse Tervishoiuametis. Avaldus otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada 1 kuu jooksul. Konfliktküsimustega tegeleb Tervishoiuameti juures olev Pädevusnõukogu.
Dokumentatsioon säilitatakse ERS juhatuse poolt vähemalt 5 aastat. Resertifitseerimine protokollitakse ja protokollid säilitatakse ERS juhatuse poolt alaliselt.