Kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamise üheks eelduseks on teenuse osutaja pädevus.
Tervishoiutöötajana peavad tegutsema ainult need inimesed, kellel on olemas teenuse
osutamiseks vajalikud teadmised ja oskused, st nende teadmised ja oskused peavad vastama teatud standarditele, mis on vajalikud kutse- ja erialal tegutsemiseks.
Kuni 2002. aastani rakendati Eestis nii arstide kui ka õdede pädevuse hindamiseks
riiklikku atesteerimist vastavalt EV Tervishoiuministeeriumi ja EV Sotsiaalministeeriumi
käskkirjadele. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (vastu võetud 09.05.2001) muutis nimetatud käskkirjad kehtetuks ning tervishoiutöötajana praktiseerimise õigus saadakse pärast registreerimisprotseduuri läbimist Tervishoiuametis. Tervishoiutöötajana töötamise õiguse võib inimeselt võtta ära ainult vastava kohtuotsuse alusel. Seadus ei näe ette süsteemi tervishoiutöötajate pädevuse perioodiliseks hindamiseks ning tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuete määruse kohaselt on tervishoiuteenuste osutajate pädevuse hindamine jäetud kutse- ja erialaühenduste ülesandeks (Sotsiaalministri 20. detsembri 2001. aasta määrus nr 144: tervishoiutöötajate kutse- ja erialaühenduste ülesandeks töötada välja tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate pädevuse nõuded ja hinnata perioodiliselt tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate vastavust pädevuse nõuetele.
REUMATOLOOGIDE RESERTIFITSEERIMISE JUHEND
Osalemine lektorina tervishoiutöötajate koolitusel 1 tund = 5 punkti
Osalemine lektorina (arstide) täienduskoolitusel 1 tund = 10 punkti
Osalemine lektorina tervishoiutöötajate koolitusel 1 tund = 5 punkti
Osalemine lektorina elanikkonna tervishoiualasel koolitusel 1 tund = 3 punkti
Stazeerimine töökohal (e täiendusel viibimine) 1 näd = 40 t = 20 punkti
Konverentsist osavõtt 1 tund = 1 punkt (näit. 2 päeva = 16 t = 16 punkti)
Suuline konverentsi ettekanne = 30 punkti
Stendiettekanne konverentsil = 20 punkti
Artikkel rahvusvahelises eelretsenseeritavas ajakirjas* 200 punkti
Artikkel Eesti Arstis* 100 punkti
Artikkel ajakirjades (v.a. Eesti Arst) 20 punkti
Õppevahendi koostamine ja avaldamine trükis =100 punkti
Infomaterjali koostamine =20 punkti
Monograafia* 300 punkti
Doktoriväitekiri (kaitstud) =300 punkti
Osalemine üleriigiliste tegevusjuhiste / õigusaktide väljatöötamisel (kui juhis valminud) =50 punkti
*kui mitu autorit, siis jagada punktide arv vastavalt proportsionaalselt. Arvesse võetakse ka rahvusvahelised CME (Continuous Medical Education) täienduspunktid.
Täienduskoolituse kvaliteeti hindab pädevuskomisjon. Praktilist töökogemust hinnatakse 5 viimase aasta tööaruannete põhjal, mis on kinnitatud arsti vahetu ülemuse poolt.
Dokumentatsioon. Resertifitseerimiseks tuleb esitada järgmised dokumendid:
Avaldus reumatoloogia eriala pädevuskomisjonile.
Elulookirjeldus (CV).
Registreerimistunnistuse koopia.
Tööaruanne.
Täienduskoolituse aruanne.
Dokumentide blanketid on saadaval ERS koduleheküljel.
Resertifitseerimise protseduur: resertifitseerimist taotlev arst täidab nõutavad dokumendid ja saadab need ERS sekretärile. ERS juhatuse poolt kokku kutsutud resertifitseerimise komisjon vaatab ühe kuu jooksul dokumendid läbi või võtab arstiga ühenduse. Positiivse otsuse puhul väljastab arstile pädevussertifikaadi. Resertifitseerimine registreeritakse Tervishoiuametis. Avaldus otsuse vaidlustamiseks tuleb esitada 1 kuu jooksul. Konfliktküsimustega tegeleb Tervishoiuameti juures olev Pädevusnõukogu.
Dokumentatsioon säilitatakse ERS juhatuse poolt vähemalt 5 aastat. Resertifitseerimine protokollitakse ja protokollid säilitatakse ERS juhatuse poolt alaliselt.