Reuma – (vanakreeka k to rheuma `vool, voolamine´, ingk k rheumatism) on meie ajaarvamise I sajandil kasutusele võetud mitmesuguste valude üldmõiste. Selle aluseks on antiikaegne humoraalne haigustekketeooria, mille kohaselt peeti valu, turse ja muude haigusnähtude põhjuseks kehamahlade (lima, veri, kollane ja must sapp) vääritivoolamist. Liigesehaiguse põhjuseks peeti justnimelt liigset lima, mis toonase ettekujutuse järgi tekkis hüpofüüsis (ajuripatsis) ja nõrgus (voolas) seal alla, liigeste piirkonda. Koos lima kujuteldava voolamisega ühest kohast teise paiknesid ümber, voolasid ka haigusnähud. Keskajal tunti üle kolmekümne reuma e valu vormi, nt hambareuma. Alles uusajal hakkas see mõiste kinnistuma valdavalt luu-, liigese- ja sidekoehaigustele. Tänapäeval on liigesetursete ja -valude tekkepõhjustest hoopis teine arusaam, milles kesksel kohal on põletik ja teised koemuutused.
Mõiste tõi eesti keelde dr Fr R Kreutzwald oma “Kodutohtris” (1879) rahvapärase `luuvalu´ (ka `lendva, jooksva´) moodsama vastena.
Reuma ei tähista ühtegi konkreetset haigust, kuigi kõnekeeles vahel märgitakse sellega reumaatilist palavikku (rheumatic fever), reumatoidartriiti, mitmesuguseid sidekoehaigusi ja liigesehaigust üldse. Soome k nivelreuma (`reumatoidartriit´) mõjul on eestikeelse reuma tähendus lähenenud reumatoidartriidile. Reuma kasutamine konkreetse haiguse tähenduses võib kaasa tuua tõsist vääritimõistmist, seetõttu tuleks haigusi nimetada nende kokkuleppeliste nimetustega. Lõivuna nõukogudeaegsele rahvusvahelisest traditsioonist irdunud terminoloogiale tuleb käsitada reumaatilise palaviku (rheumatic fever) tõlkimist reumaks 10. Rahvusvahelise Haiguste Klassifikatsiooni eestikeelses väljaandes (1996) ja sellele viitavates meditsiinitekstides. Vana reumaatik tähendab enamasti isikut, kes on lapsena põdenud reumaatilist palavikku, aga ka seda, kellel on pikka aega olnud mingist täpsustamata haigusest tingitud liigese- või seljavalu. Reumaravimite all mõeldakse nii steroidseid ja mittesteroidseid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid kui ka (reumatoidartriidi) haigustmodifitseerivaid ravimeid. Reumakirurgia all mõistetakse soome keele eeskujul reumatoidartriidi kirurgilist ravi.
Tüvisõna tuletisena võeti erialaspetsialisti tähenduses reumatoloog kasutusele 1940. aastal (Bernard Comroe) ning meditsiinieriala tähenduses reumatoloogia 1949. aastal (Joseph L Hollander).